Elu ühe objektiiviga

Fotograafi varustuse kott on nagu Tallinn, mis kunagi valmis ei saa. Alati on hinge peal mõni objektiiv, valgustusvidin, või hajuti, mis pildistamisele uut hoogu juurde annaks. Hakkasin mõtlema, et mis võiks olla absoluutne miinimum, millega ma kõik vajalikud pildid tehtud saaksin. Kui mul oleks vaja hakkama saada vaid ühe objektiiviga, mis võiks olla see üks ja ainus, mis kõik vajadused ära kataks?

Lappasin peas läbi kõik objektiivid, millega aegade jooksul pildistanud olen. Suurimad lemmikud on mul fiksid, sest hea fiksi erakordne teravus ja valgusjõulisus teeb zoomobjektiividele pika puuga ära. Samas kõiki vajalikke pilte ühe fiksobjektiiviga tehtud ei saa. Neid võiks olla vähemalt kolm, et piisavalt mänguruumi oleks - näiteks 35mm, 50mm ja 85mm. Nii et olgugi, et lemmikobjektiivi valimisel annaksin superlemmiku tiitli kindlasti mõnele fiksile, siis olukorras, kus peaksin tööle tormama vaid ühe objektiiviga relvastatult, on zoomitav objektiiv praktilisem valik.

Teemad, mida ma pildistan ja mida kõike see objektiiv jäädvustada suutma peaks on: portreed nii tubastes tingimustes kui ka väljas, pered, mood, tooted, stuudiotöö, lapsed ja üldine elu-olu, vahel ka pisut reportaaži.

Tänu fototehnika ülevaadete kirjutamisele olen saanud katsetada väga suurt hulka Tamroni objektiive ja seetõttu pole just eriline üllatus, et minu "üks ja ainus", mis on nii praktiline, et aitaks hädast välja igal fotosessioonil on samuti Tamron. Täpsemalt Tamron SP 24-70mm f/2.8 Di VC USD G2:

Olen seda küll vaid lühikest aega kasutada saanud, kuid ta avaldas mulle tõesti oma mitmekülgsuse, praktilisuse ja hea pildikvaliteediga muljet. Objektiivi nimes on lisaks lihtsalt arusaadavatele väärtustele nagu fookuskaugus 24-70mm ja maksimaalne ava f/2.8 veel ka rida muid tähiseid. Millist infot need objektiivi kohta annavad?

SP - (Super Performance) on tähis, millega Tamron ise oma eriti head objektiivid pärjanud on.

Di  - (Digitally Integrated Design) näitab, et objektiiv sobib kasutamiseks nii pool- kui täiskaadersensoriga kaamerate ees.

VC - (Vibration Compensation) on Tamroni värinastabilisaator, tänu millele saab rasketes valgusoludes kasutada mitu stoppi pikemat säriaega ja ka ilma statiivita pildistades tulevad pildid tänu sellele teravad.

USD - (Ultrasonic Silent Drive) näitab, et objektiivil on eriti vaikne ja sujuv autofookus.

G2 - tähistab, et tegu on selle objektiivi teise generatsiooniga, ehk uue ja täiustatud mudeliga.

Ma olen juba tema eelkäijat, Tamron SP 24-70mm f/2.8 Di VC USD, fotograafidele lugematu hulk kordi soovitanud, sest tegu on tõesti väga hea hinna-kvaliteedi suhtega objektiiviga, kuid G2 mudelil on kõiki omadusi veelgi timmitud. Niigi väga tõhus värinastabilisaator on tal veel vaiksem, sujuvam ja tõhusam. Äärealade teravus tänu uuele vääristusele parem. Vinjett väiksem, vähem sisepeegeldusest tekkivaid helke ja sujuvamad fookusest väljas alad.

Objektiiv on toeka tugeva konstruktsiooniga ja kaalub umbes 900 grammi. Ta on tolmu- ja ilmastikukindel ning varustatud oma klassi parima stabilisaatoriga - ühesõnaga väga usaldusväärne tööriist.

24-70mm on väga praktiline fookuskauguste vahemik. Laiemas otsas võimaldab see pildistada suuri plaane nagu näiteks loodusvaated ja maastikud ning 70 mm peale sisse zoomides muutub ta heaks portreeobjektiiviks. Nii et mina saan temaga küll hakkama kõigis olukordades, mis töös ette tulla võivad.

Alljärgnevalt ka mõned pildid, mida ma Tamron SP 24-70mm f/2.8 Di VC USD G2 objektiiviga tegin. Katsetasin seda nii toas kui õues ja ava 2,8 kombineerituna Tamroni tõhusa värinastabilisaatoriga ei jätnud mind ka talve kõige pimedamal ajal hätta.

F2,8: 1/30 sec; ISO 500; 70mm

F2,8: 1/60 sec; ISO 640; 64mm

F5,6: 1/160 sec; ISO 125; 55mm

F5: 1/80 sec; ISO 400; 70mm

F2,8: 1/60 sec; ISO 400; 63mm

F2,8: 1/60 sec; ISO 400; 60mm

F2,8: 1/160 sec; ISO 100; 70mm

F2,8: 1/160 sec; ISO 100; 70mm

F2,8: 1/60 sec; ISO 500; 70mm

Hetkel veel seda objektiivi minu fotokotis ei ole, sest sama zoomivahemikku katab mul Canon 24-105 f/4, kuid 2018. aasta jooksul tahaksin küll selle uuenduse ära teha, et Canoni asemel hoopis  Tamron SP 24-70mm f/2.8 Di VC USD G2  koju tuua, sest peale tema proovimist ei ole ma enam oma vana objektiivi teravuse ja f/4 avaga üldse rahul - Tamron on ikka märksa teravam ja kehvades valgusoludes on suur vahe, kas maksimaalne ava on 2,8 või 4. Nii et kui peale arvustuse kirjutamist pidin objektiivi tagasi viima, siis jäin teda kohe taga igatsema.

Kui Sina peaksid hakkama saama vaid ühe objektiiviga, siis mis oleks see õnnelik väljavalitu?