Thursday, July 12, 2018
Getri
Praegu on ideaalsed ilmad õuesessioonideks. Mõnusalt soe, aga mitte liiga palav. Käisime Getriga ilusat ilma nautimas ja saime purki sellised pildid:
Thursday, July 5, 2018
Suvised õuesessioonid
Käisime Helenaga Mustamäe tööstusmaastikke avastamas ja tõime ära sellised pildid:
Monday, June 11, 2018
Tamron 70-210mm f/4 Di VC USD
Tamroni teleobjektiivide perekond sai sel kevadel täiendust uue Tamron 70-210mm f/4 Di VC USD objektiivi näol. See teleobjektiiv on suunatud edasijõudnud harrastajale, kes ootab võimalikult head kvaliteeti, kuid ei saa objektiivi eest tuhandeid välja käia. Tamron 70-210mm f/4 Di VC USD on varustatud võimeka väsinastabilisaatoriga, mis lubab kasutada kuni 4 stoppi pikemat säriaega. Hetkel on ta Photopointi kauplustes saadaval hinnaga 799 eurot.
Mina katsetasin teda Canon 5D Mark III kaamera ees.
Tamron 70-210mm f/4 Di VC USD toodetakse nii Canoni kui Nikoni keermele ja ta sobib nii pool- kui täiskaaderkaamera ette. Objektiivil on läbiv ava f4 ja päris omamoodi zoomivahemik - 70-210. Teised Tamroni teleobjektiivid on zoomivahemikuga 70-200 ja ilmselt on uue objektiivi pikem fookuskaugus tehtudki just mõttega, et selle soetavad rohkem poolkaaderkaamera omanikud, kelle fotoaparaadi ees 210 millimeetrine fookuskaugus ava 4 juures juba väga uduse tausta annab. Mina olen täielik teleobjektiivide fänn, nii et veidi pikema fookuskaugusega harjumine käis mul hetkega. Zoomisin objektiivi pildistades sageli täitsa lõpuni ja tundsin lisaks saadud kümnest millimeetrist rõõmu. Täiesti välja zoomides tekkis taustale kaunis bokeh ja ausaltöelda unustasin aegajalt äragi, et maksimaalne ava on f 4, sest taust läks nii kenasti fookusest välja.
Tamron 70-210mm f/4 Di VC USD on Tamroni valgusjõulisematest teleobjektiividest märgatavalt kergem, mis teeb tema kaasaskandmise mugavaks ja on oluline argument fotograafile, kes palju reisib. Objektiiv kaalub vaid 860 grammi, samal ajal kui teised Tamroni teled on 1,5 kilo ringis. Käes tundub ta tugev ja usaldusväärne. Mõnusa kummise kattega zoomirõngas liigub sujuvalt ja ilmastikukindel korpus ei karda ka niisket ilma.
Objektiivi küljel on kaks nuppu - üks autofookuse, teine stabilisaatori sisse lülitamiseks.
Tema autofookus töötab väga kiirelt ja täpselt. Vastu valgust pildistades toimis ta isegi kiiremini kui teised Tamroni teled, mis mind väga positiivselt üllatas. Suvine pehme õhtuvalgus lausa kutsub tegema selliseid sooja pehmesse valgusse mässitud vastu päikest pilte ning Tamroni uus teleobjektiiv oli selle töö jaoks nagu loodud, teravustades hetkega ka siis, kui päike päris kaadrisse sisse tuli.
Lähim teravustamiskaugus on 95 cm, nii et temaga saab pildistatavale objektile minna päris lähedale, mis aitab veelgi tausta udustamisele kaasa.
Teravus on väga hea ja stabilisaator töötab ka laitmatult, nii et uduseid pilte mul temaga praktiliselt ei tulnud. Väga muljetavaldav! Sisemine zoomi mehhanism hoiab kaamera raskuskeskme paigal, mis lisab stabiilsust, sest objektiiv ei muutu zoomides pikemaks.
Pildistasin temaga põhiliselt välitingimustes, kus valgus oli piisavalt, kuid katsetasin stabilisaatori toimimise järgi ka hämarates tubastes tingimustes. 1/60 sekundiga käest pildistades tulid enamus pildid teravad ka siis, kui objektiivi lõpuni välja zoomisin, nii et kiidusõnad stabilisaatorile!
Objektiivi optiliseks konstruktsiooniks on 20 elementi 14 grupis. Nende hulgas on kolm madala dispersiooniastmega läätse, mis vähendavad kromaatilist aberratsiooni ja parandavad pildikvaliteeti ka kaadri servades. Eesmise elemendi vääristus tõrjub mustust, mis teeb esimese klaasi puhastamise lihtsaks.
Olin enne Tamron 70-210mm f/4 Di VC USD objektiivi kasutamist pisut skeptiline, sest just hiljuti katsetasin ülevaate kirjutamise jaoks Tamroni telede tippmudelit Tamron SP 70-200mm f/2.8 Di VC USD G2, aga pean ütlema, et uus soodsamasse hinnaklassi kuuluv objektiiv ületas kõik mu ootused ja kontrast tippmudeliga ei olnud üldse nii suur kui ma arvasin.
Allpool mõned pildid, mille ma Tamron 70-210mm f/4 Di VC USD objektiiviga tegin:
F 4; 1/200 sec; ISO 320
F 4; 1/200 sec; ISO 320
F 4; 1/60 sec; ISO 800
F 4; 1/200 sec; ISO 200
F 4; 1/200 sec; ISO 500
F 4; 1/200 sec; ISO 250
F 4; 1/200 sec; ISO 160
F 4; 1/200 sec; ISO 160
Tamron 70-210mm f/4 Di VC USD objektiivil on hinna-kvaliteedi suhe ülimalt hästi paigas. Temaga pildistamine ületas mu ootusi. Sellist täpsust, kiirust ja teravust koos stabilisaatoriga ei paku sarnases hinnaklassis küll ükski teine objektiiv. Nii et kui väga lahtine ava ei ole eluküsimus, siis seda objektiivi ostes ei pea kindlasti pettuma.
Mina katsetasin teda Canon 5D Mark III kaamera ees.
Tamron 70-210mm f/4 Di VC USD toodetakse nii Canoni kui Nikoni keermele ja ta sobib nii pool- kui täiskaaderkaamera ette. Objektiivil on läbiv ava f4 ja päris omamoodi zoomivahemik - 70-210. Teised Tamroni teleobjektiivid on zoomivahemikuga 70-200 ja ilmselt on uue objektiivi pikem fookuskaugus tehtudki just mõttega, et selle soetavad rohkem poolkaaderkaamera omanikud, kelle fotoaparaadi ees 210 millimeetrine fookuskaugus ava 4 juures juba väga uduse tausta annab. Mina olen täielik teleobjektiivide fänn, nii et veidi pikema fookuskaugusega harjumine käis mul hetkega. Zoomisin objektiivi pildistades sageli täitsa lõpuni ja tundsin lisaks saadud kümnest millimeetrist rõõmu. Täiesti välja zoomides tekkis taustale kaunis bokeh ja ausaltöelda unustasin aegajalt äragi, et maksimaalne ava on f 4, sest taust läks nii kenasti fookusest välja.
Tamron 70-210mm f/4 Di VC USD on Tamroni valgusjõulisematest teleobjektiividest märgatavalt kergem, mis teeb tema kaasaskandmise mugavaks ja on oluline argument fotograafile, kes palju reisib. Objektiiv kaalub vaid 860 grammi, samal ajal kui teised Tamroni teled on 1,5 kilo ringis. Käes tundub ta tugev ja usaldusväärne. Mõnusa kummise kattega zoomirõngas liigub sujuvalt ja ilmastikukindel korpus ei karda ka niisket ilma.
Objektiivi küljel on kaks nuppu - üks autofookuse, teine stabilisaatori sisse lülitamiseks.
Tema autofookus töötab väga kiirelt ja täpselt. Vastu valgust pildistades toimis ta isegi kiiremini kui teised Tamroni teled, mis mind väga positiivselt üllatas. Suvine pehme õhtuvalgus lausa kutsub tegema selliseid sooja pehmesse valgusse mässitud vastu päikest pilte ning Tamroni uus teleobjektiiv oli selle töö jaoks nagu loodud, teravustades hetkega ka siis, kui päike päris kaadrisse sisse tuli.
Lähim teravustamiskaugus on 95 cm, nii et temaga saab pildistatavale objektile minna päris lähedale, mis aitab veelgi tausta udustamisele kaasa.
Teravus on väga hea ja stabilisaator töötab ka laitmatult, nii et uduseid pilte mul temaga praktiliselt ei tulnud. Väga muljetavaldav! Sisemine zoomi mehhanism hoiab kaamera raskuskeskme paigal, mis lisab stabiilsust, sest objektiiv ei muutu zoomides pikemaks.
Pildistasin temaga põhiliselt välitingimustes, kus valgus oli piisavalt, kuid katsetasin stabilisaatori toimimise järgi ka hämarates tubastes tingimustes. 1/60 sekundiga käest pildistades tulid enamus pildid teravad ka siis, kui objektiivi lõpuni välja zoomisin, nii et kiidusõnad stabilisaatorile!
Olin enne Tamron 70-210mm f/4 Di VC USD objektiivi kasutamist pisut skeptiline, sest just hiljuti katsetasin ülevaate kirjutamise jaoks Tamroni telede tippmudelit Tamron SP 70-200mm f/2.8 Di VC USD G2, aga pean ütlema, et uus soodsamasse hinnaklassi kuuluv objektiiv ületas kõik mu ootused ja kontrast tippmudeliga ei olnud üldse nii suur kui ma arvasin.
Allpool mõned pildid, mille ma Tamron 70-210mm f/4 Di VC USD objektiiviga tegin:
F 4; 1/200 sec; ISO 320
F 4; 1/200 sec; ISO 320
F 4; 1/60 sec; ISO 800
F 4; 1/200 sec; ISO 200
F 4; 1/200 sec; ISO 500
F 4; 1/200 sec; ISO 250
F 4; 1/200 sec; ISO 160
F 4; 1/200 sec; ISO 160
Tamron 70-210mm f/4 Di VC USD objektiivil on hinna-kvaliteedi suhe ülimalt hästi paigas. Temaga pildistamine ületas mu ootusi. Sellist täpsust, kiirust ja teravust koos stabilisaatoriga ei paku sarnases hinnaklassis küll ükski teine objektiiv. Nii et kui väga lahtine ava ei ole eluküsimus, siis seda objektiivi ostes ei pea kindlasti pettuma.
Friday, June 8, 2018
Tamron 100-400mm f/4.5-6.3 Di VC USD
Tamronil on objektiive iga fookuskauguse katmiseks alates ülilainurgast kuni aukartustäratava 600 millimeetrini välja. Minu zoomimised on siiani 200 mm juures ära lõppenud ja pole osanud pikemast torust puudust tunda, aga kui kuulsin, et Tamronil on olemas 100-400 mm fookuskaugusega objektiiv, siis tekitas see küll suurt põnevust. Niisiis proovisingi selle supertele järgi ja tänases postituses temast juttu tulebki. Kasutasin seda Canon 5D mark III kaamera ees.
Tamron 100-400mm f/4.5-6.3 Di VC USD objektiivi on saadaval Canoni ja Nikoni keermele. Ta sobib kasutamiseks nii pool- kui täiskaadersensoriga kaamera ees. Objektiivi maksimaalne ava muutub erinevaid zoomivahemikke kasutades. 100 mm juures saab kasutada maksimaalselt lahtist ava 4,5. Edasi zoomides hakkab see aga automaatselt kokku tõmbama, nii et alates 135 millimeetrist on maksimaalne ava 5 ning alates 280 millimeetrist f 6,5.
Objektiivi optiliseks valemiks on 17 elementi 11 grupis, nende hulgas ka madala dispersiooniga elemendid, mis võitlevad kromaatilise aberratsiooni vastu. Ka vastu valgust pildistades tulid pildid kontrastsed ja ei tekkinud sisepeegeldustest tulenevaid helke.
Lähim teravustamiskaugus on 150 cm, nii et pildistatavale väga lähedale minna ei saa, kuid sellise objektiiviga ilmselt ei teki selleks ka erilist soovi, sest sisse suumides saad kõik ju endale niigi väga lähedale tuua. Autofookus töötas alati kiirelt ja täpselt.
Tamron 100-400mm f/4.5-6.3 Di VC USD on oma klassi kergeim ja kaalub 1135 grammi. Pikkus on objektiivil 199 mm ning ta on tolmu- ja niiskuskindel.
Tamron on kõigile oma uutele objektiividele sisse ehitanud värinastabilisaatori. Nii võimas zoomobjektiiv on väga värinatundlik, nii et stabilisaator on tema puhul lausa hädavajalik. Stabilisaator lubab kasutada kuni 4 stoppi pikemat säriaega. Pildiotsijast sisse vaadates oli 400 millimeetrini suumides pisemgi käevärin ikka väga tugevalt näha, aga stabilisaator teeb tõesti tõhusat tööd, nii et enamus pilte tulid teravad. Võtsin küll pildistama minnes iga kord igaks juhuks statiivi kaasa, kuid vaja ei läinud mul seda kunagi, sest Tamroni värinastabilisaator teeb käest pildistamise ka 400 millimeetrise fookuskauguse juures võimalikuks.
Värinastabilisaatoril on kolm režiimi - standardrežiim, vertikaalne stabiliseerimine (mõeldud spetsiaalselt liikuvate objektide pildistamiseks) ja kolmas režiim, mis seab lõppfoto esikohale ja pildiotsija eelvaadet ei stabiliseeri. Mina kasutasin põhiliselt esimest ja kolmandat režiimi ja mingit erinevust piltide kvaliteedis ei märganud - mõlemad tegid oma tööd võrdselt hästi.
Lisaks värinastabilisaatori nupule leiab korpuse pealt veel kaks lülitit. Ühest saab värinastabilisaatorit sisse-välja lülitada ja selle nupu keskmine asend töötab ka kui teravustamisvahemiku piiraja. Kui seade see "limit" asendisse, siis on objektiivi lähim teravustamiskaugus 7 meetrit ning objektiiv ei püüa lähemal olevatele objektidele teravustada. Kasulik omadus, kui pildistada näiteks läbi lehtede.
Korpuse peal on veel ka lukustusnupp, millega saab objektiivi 100mm asendisse fikseerida, et ta kaelas kandes pikalt välja ei vajuks.
Teravus on objektiivil hea. Ta ei ole küll päris nii erakordne kui Tamroni telede tippudel Tamron SP 70-200mm f/2.8 Di VC USD ja Tamron SP 70-200mm f/2.8 Di VC USD G2, aga eks nad kuuluvad ka päris erinevasse hinnaklassi, nii et väga kriitiline ma selles osas ei ole. Teravust ma näidispiltidele igatahes lisama ei pidanud, nii et võib rahul olla.
Sellise suumivahemikuga teleobjektiiv on põhiliselt mõeldud loodus- ja spordifotograafidele. Minul puudub paraku üks loodusfotograafile hädavajalik omadus, milleks on kannatlikkus ja olgugi, et ma seekord isegi läksin õue plaaniga mõni ilus linnuke pildile püüda, hakkas õige pea igav, sest ükski lind vabatahtlikult pildile tulla ei soovinud. Õnneks leidus piisavalt palju kauneid naisterahvaid, kes endast pilti saada tahtsid, nii et pildistasin sis hoopis neid.
Allpool ongi valik pilte, mille ma Tamron 100-400mm f/4.5-6.3 Di VC USD objektiiviga tegin:
F 5; 1/200 sec; ISO 320
F 5; 1/200 sec; ISO 320
F 5,6; 1/200 sec; ISO 500
F 5,6; 1/200 sec; ISO 250
F 5,6; 1/200 sec; ISO 250
F 5,6; 1/200 sec; ISO 250
F 5; 1/200 sec; ISO 100
F 5; 1/200 sec; ISO 100
F 6,3; 1/200 sec; ISO 400
100-400 millimeetirt ei ole küll selline fookuskauguste vahemik, mida ma oma portreefotograafi töös igapäevaselt kasutaksin, kuid ometi olid need kaks nädalat, mis ma selle objektiivi seltsis veetsin, väga mõnusad. Tõesti huvitav oli nii võimsa zoomiga töötada. Photopointi rendis on see objektiiv kenasti olemas ka, nii et enne lõpliku ostuotsuse langetamist on võimalik katsetada, kuidas selline supersuum kaamera ees käitub.
Tamron 100-400mm f/4.5-6.3 Di VC USD objektiivi on saadaval Canoni ja Nikoni keermele. Ta sobib kasutamiseks nii pool- kui täiskaadersensoriga kaamera ees. Objektiivi maksimaalne ava muutub erinevaid zoomivahemikke kasutades. 100 mm juures saab kasutada maksimaalselt lahtist ava 4,5. Edasi zoomides hakkab see aga automaatselt kokku tõmbama, nii et alates 135 millimeetrist on maksimaalne ava 5 ning alates 280 millimeetrist f 6,5.
Objektiivi optiliseks valemiks on 17 elementi 11 grupis, nende hulgas ka madala dispersiooniga elemendid, mis võitlevad kromaatilise aberratsiooni vastu. Ka vastu valgust pildistades tulid pildid kontrastsed ja ei tekkinud sisepeegeldustest tulenevaid helke.
Lähim teravustamiskaugus on 150 cm, nii et pildistatavale väga lähedale minna ei saa, kuid sellise objektiiviga ilmselt ei teki selleks ka erilist soovi, sest sisse suumides saad kõik ju endale niigi väga lähedale tuua. Autofookus töötas alati kiirelt ja täpselt.
Tamron 100-400mm f/4.5-6.3 Di VC USD on oma klassi kergeim ja kaalub 1135 grammi. Pikkus on objektiivil 199 mm ning ta on tolmu- ja niiskuskindel.
Tamron on kõigile oma uutele objektiividele sisse ehitanud värinastabilisaatori. Nii võimas zoomobjektiiv on väga värinatundlik, nii et stabilisaator on tema puhul lausa hädavajalik. Stabilisaator lubab kasutada kuni 4 stoppi pikemat säriaega. Pildiotsijast sisse vaadates oli 400 millimeetrini suumides pisemgi käevärin ikka väga tugevalt näha, aga stabilisaator teeb tõesti tõhusat tööd, nii et enamus pilte tulid teravad. Võtsin küll pildistama minnes iga kord igaks juhuks statiivi kaasa, kuid vaja ei läinud mul seda kunagi, sest Tamroni värinastabilisaator teeb käest pildistamise ka 400 millimeetrise fookuskauguse juures võimalikuks.
Värinastabilisaatoril on kolm režiimi - standardrežiim, vertikaalne stabiliseerimine (mõeldud spetsiaalselt liikuvate objektide pildistamiseks) ja kolmas režiim, mis seab lõppfoto esikohale ja pildiotsija eelvaadet ei stabiliseeri. Mina kasutasin põhiliselt esimest ja kolmandat režiimi ja mingit erinevust piltide kvaliteedis ei märganud - mõlemad tegid oma tööd võrdselt hästi.
Lisaks värinastabilisaatori nupule leiab korpuse pealt veel kaks lülitit. Ühest saab värinastabilisaatorit sisse-välja lülitada ja selle nupu keskmine asend töötab ka kui teravustamisvahemiku piiraja. Kui seade see "limit" asendisse, siis on objektiivi lähim teravustamiskaugus 7 meetrit ning objektiiv ei püüa lähemal olevatele objektidele teravustada. Kasulik omadus, kui pildistada näiteks läbi lehtede.
Korpuse peal on veel ka lukustusnupp, millega saab objektiivi 100mm asendisse fikseerida, et ta kaelas kandes pikalt välja ei vajuks.
Teravus on objektiivil hea. Ta ei ole küll päris nii erakordne kui Tamroni telede tippudel Tamron SP 70-200mm f/2.8 Di VC USD ja Tamron SP 70-200mm f/2.8 Di VC USD G2, aga eks nad kuuluvad ka päris erinevasse hinnaklassi, nii et väga kriitiline ma selles osas ei ole. Teravust ma näidispiltidele igatahes lisama ei pidanud, nii et võib rahul olla.
Sellise suumivahemikuga teleobjektiiv on põhiliselt mõeldud loodus- ja spordifotograafidele. Minul puudub paraku üks loodusfotograafile hädavajalik omadus, milleks on kannatlikkus ja olgugi, et ma seekord isegi läksin õue plaaniga mõni ilus linnuke pildile püüda, hakkas õige pea igav, sest ükski lind vabatahtlikult pildile tulla ei soovinud. Õnneks leidus piisavalt palju kauneid naisterahvaid, kes endast pilti saada tahtsid, nii et pildistasin sis hoopis neid.
Allpool ongi valik pilte, mille ma Tamron 100-400mm f/4.5-6.3 Di VC USD objektiiviga tegin:
F 5; 1/200 sec; ISO 320
F 5; 1/200 sec; ISO 320
F 5,6; 1/200 sec; ISO 500
F 5,6; 1/200 sec; ISO 250
F 5,6; 1/200 sec; ISO 250
F 5,6; 1/200 sec; ISO 250
F 5; 1/200 sec; ISO 100
F 5; 1/200 sec; ISO 100
F 6,3; 1/200 sec; ISO 400
100-400 millimeetirt ei ole küll selline fookuskauguste vahemik, mida ma oma portreefotograafi töös igapäevaselt kasutaksin, kuid ometi olid need kaks nädalat, mis ma selle objektiivi seltsis veetsin, väga mõnusad. Tõesti huvitav oli nii võimsa zoomiga töötada. Photopointi rendis on see objektiiv kenasti olemas ka, nii et enne lõpliku ostuotsuse langetamist on võimalik katsetada, kuidas selline supersuum kaamera ees käitub.
Subscribe to:
Posts (Atom)