Tuesday, February 20, 2018

Tamron SP 85mm f/1.8 Di VC USD objektiiv

Tamron, kes varem on rohkem tuntust kogunud väga hea hinna-kvaliteedi suhtega zoomobjektiivide poolest, on viimastel aastatel jõuliselt sisenenud ka fikseeritud fookuskaugusega objektiivide turule ja välja lasknud valgusjõulised värinastabilisaatoriga varustatud  35-, 45- ja 85-millimeetrise fookuskaugusega objektiivid.

Tamroni 35- ja 45-millimeetristest objektiividest olen juba ülevaated kirjutanud ja neid saab lugeda siin: Tamron 35mm f/1.8 ja Tamron 45mm f/1,8. Hiljuti oli mul võimalus ka Tamroni fixide pere uusim liige järgi proovida ja selles postituses jagangi oma muljeid Tamron SP 85mm f/1.8 Di VC USD objektiiviga pildistamisest.



Katsetasin seda koos Canon 1D Mark IV kaameraga.



Tamron 85mm f/1,8 on lihtsa ja stiilse disainiga. Külje peal asuvad kaks nuppu - üks autofookuse, teine värinastabilisaatori sisse lülitamiseks. Nupud on mugava suurusega ja asuvad teineteisest parajal kaugusel, nii et isegi peale vaatamata saab neid segi ajamata mõnusalt sisse-välja lülitada. Võimekas värinastabilisaator lubab kasutada kuni 3,5 stoppi pikemat säriaega.

Objektiivi on saadaval Canoni, Nikoni ja Sony keermele ning nad töötavad nii täis- kui poolkaader peegelkaamerate ees. Lähim teravustamiskaugus on 80 cm, mis võimaldab portreteeritavale päris lähedale minna. Objektiiv kaalub 700 grammi ning on tolmu- ja niiskusekindel. Kvaliteetne Fluorine Coating vääristus eesmisel elemendil tõrjub veepiisku, mustust ja isegi sõrmejälgi - kõik ikka puhtama ja selgema pildi heaks. Objektiiv on metallist keermega, käes tundub ta tugev ja usaldusväärne.

Autofookus toimib kiiresti ja vaikselt, teravustedes hetkega ka hämaras, vähekontrastsel pinnal või vastu valgust pildistades. Mul ei juhtunud kordagi, et objektiiv oleks teravustades "saagima" hakanud.

Pildikvaliteet on suurepärane. Tänu erilisele vääristusele on pildid selged ja moonutustevabad. Lahtise avaga pildistades muutub taust pehmeks ja tekib lausa silmi paitav bokeh. Testisin teda talve pimedaimal ajal ning enamus pilte sai tehtud maksimaalselt lahtise avaga - teravus on tal juba f/1,8 juures esmaklassiline!

85-millimeetrine objektiiv on olemas iga tootja valikus, kuid Tamron oli esimene, kes oma objektiivile värinastabilisaatori lisas. Kui ma Tamroni 35-millimeetrist objektiivi katsetasin, siis kehitasin stabilisaatori olemasolu peale õlgu, sest inimeste pildistajana ei saa ma säriaegu modelli liigutamise tõttu niikuinii lõpmatult pikaks venitada ja alla 1/30 sec ma säri panna ei soovigi. 85-millimeetrise objektiiviga ootasin ma stabilisaatoriga versiooni põnevusega. Talvel siseruumides töötades on olud ikka väga hämarad, nii et 85-millimeetriga pildistades on stabilisaator suureks abiks. Olen üsna kindla käega pildistaja, kuid stabilisaatorita 85-millimeetrise objektiiviga ma 1/30 sec säriajaga naljalt eksperimenteerima ei hakka, pigem lähen ISO tõstmise teed. Tamroniga aga pikendasin julgelt säriagu ja pildid tulid teravad.




F/1,8: 1/100 sec, ISO 160


F/2,8: 1/500 sec, ISO 100



F/1,8: 1/30 sec, ISO 200



F/1,8: 1/100 sec, ISO 160

Objektiiviga saab teha võluvaid lähi- ja poolportreesid ja ka üsna lähedalt pildistades ei ole vaja karta, et ta modelli näo välja venitaks. Minul leiab 85-millimeetrine objektiiv kasutust ka toodete pildistamisel ja stuudios. Inimesi pildistades on temaga töötamise kaugus hästi mõnus - saab tavalise häälega modelli juhendada ja ei pea kaugelt hõikuma nagu seda telega pildistades ette tuleb. Objektiiv toob pildistatava lähedale, nii et ka lähiportreede jaoks ei pea inimesele liiga lähedale minema, nii ei teki ebamugavat tunnet ka sellisel pildistataval, kellel on suurem isikliku ruumi vajadus.




F/1,8: 1/60 sec, ISO 160



F/3,5: 1/160 sec, ISO 100



F/2,8: 1/160 sec, ISO 100



F/1,8: 1/80 sec, ISO 320

Teravus oli hea juba täiesti lahtise avaga pildistades, kuid alates f 3,5 kohe eriti hea. Silmad-juuksed nõelteravad, kuid taust meeldivalt pehme:





F/3,5: 1/160 sec, ISO 100

Mulle tõesti meeldis Tamron 85mm f/1,8 objektiiviga pildistada. Terav, kiire, ilusa joonisega. Ava 1,8 kombineerituna Tamroni värinastabilisaatoriga lubab pilti teha ka väga kehvades valgusoludes. Isegi juhul, kui mõni pilt udusena välja kukkus, olid need päris kenad. Kuidagi unenäolised, mitte lihtsalt udused. Ega ma ei arva, et keegi hakkaks objektiivi ostma selle järgi kui kenasid ebateravaid pilte ta teeb, aga päris tore oli avastada, et mõni kaader, mis alguses tundus udususe pärast untsuläinuna, oli lähemal vaatamisel väga meeleolukas:





F/1,8: 1/30 sec, ISO 500

Portreefotograafi varustuse kotis on 85-millimeetrine objektiiv kindla peale minek ja leiab kindlasti palju kasutust. Ava 1,8 lubab pilti teha ka kehvades valgusoludes ja kui sellest peaks väheks jääma, siis aitab värinastabilisaator ikka hädast välja. 


Photopointi kauplustes on Tamron 85mm f/1,8 hetkel saadaval soodushinnaga 799 EUR.


Wednesday, February 14, 2018

Lihtsad nipid teleobjektiiviga portreede pildistamiseks

Portreeobjektiivideks kutsutakse tavaliselt  50mm ja 85mm fikseeritud fookuskaugusega objektiive. Ka mina kasutan neid töös päris palju, kuid eriti soe koht mu südames kuulub hoopis 70-200mm teleobjektiivile ja lõviosa enda lemmikpiltidest olengi teinud just sellega.

Aastaid oli mu fotokotis Tamron SP AF 70-200mm f/2.8 Di LD (IF). See on soodsa hinnaga, (hetkel maksab Photopointis 699 EUR) kuid soorituse poolest igati eeskujulik. Alles hiljuti vahetasin ta uuema värinastabilisaatoriga mudeli vastu välja ja pildistan nüüd Tamron SP 70-200mm f/2.8 Di VC USD objektiiviga.

Välisessioonidel ongi teleobjektiiv minu põhiliseks tööriistaks. Ta eraldab portreteeritava nii hästi taustast, juhtides tähelepanu modellile ning ebaterav ala jääb pehmeks ja fookusest välja. Kui taust on modellist piisavalt kaugel, muutub see nii uduseks, et ei ole üldse aru saada, mis taustal on. See aitab sageli hädast välja kui on vaja kiiresti paar ilusat klõpsu purki saada ja ei ole aega minna otsima huvitavat ja fotogeenilist tausta.

Igapäevaelus lihtsalt kasutatav nipp:

Taust modellist piisavalt kaugele, ava võimalikult lahti, objektiiv 200mm peale zoomida ja kas pildid on tehtud sügaval metsa sees või hoopis keset linna autotee kõrval, jääb vaatajale mõistatuseks:


F 2,8: 1/250 sec, ISO 800; 200mm


F 2,8: 1/200 sec, ISO 200; 200mm


F 2,8: 1/400 sec, ISO 125; 169mm

Tausta ei pea teleobjektiiviga pildistades üldse palju olema, sest mida rohkem sa sisse zoomid, seda enam mõni väike põõsake tausta ära täita suudab:


(Klõpsa pildil, et näha suuremalt.)

Vasakpoolne pilt on tehtud 24mm fookuskaugusega ja parempoolse pildistamisel kasutatud 200mm fookuskaugust. Modell vahepeal paigast ei liikunud. 24 mm juures kaob taust kuhugi pildisügavusse, samas kui sisse zoomides tuleb ta lähemale, täidab kaadri ja muutub abstraktsemaks, aidates modellil esile tõusta.

Teleobjektiivi kokkusuruv omadus on inimesi pildistades kaunistav ja tuleb ka ülal olevatelt piltidelt hästi välja. Kui 24 mm objektiivi laiemaks venitav moonutus võib olla häiriv, siis teleobjektiiviga pildistades tunduvad inimesed justkui pikemad ja sihvakamad.

Siin tahtsime taustale jätta vaid puuriida. Kui oleksin lainurkobjektiiviga liikunud nii lähedale, et taustale jääks vaid puuriit, venitaks objektiivi moonutus modelli näo välja:


Teleobjektiiviga sisse zoomides saab aga pildi ilma moonutuseta tehtud:


F 2,8: 1/200 sec, ISO 125; 200mm

Mõnel juhul suudab 70-200 mm objektiiv taustal olevad soovimatud objektid peaaegu nähtamatuks muuta:


Ülemisel pildil on võrkaed kohe modelli selja taga. Alumisel tuli ta umbes 2 meetrit aiast eemale ja täpselt samade seadetega pildistades muutus võrk peaaegu olematuks:


F 2,8: 1/250 sec, ISO 150; 200mm

Ka tugevaid jooni saab tema abil tunduvalt mahendada:

(Klikka pildil, et näha suuremalt.)

Vasakpoolsel pildil püüavad tugevad vertikaalsed jooned pilku sama palju kui modell. Paar meetrit seinast eemale astudes sai täpselt samu seadeid kasutades tunduvalt mahedama tausta, mis aitab portreteeritava paremini esile tõsta.

70-200mm objektiiviga pildistades võlub mind veel see, et temaga töötades saab kiiresti ja paigast liikumata järjest päris erinevaid võtteid teha. 70 mm juures saab kaadrisse täispikkuse, veidi sisse zoomides poolportree ja 200 mm-ga lähivõtte. Üks-kaks-kolm:





Kogu selle hea juures, mida 70-200 mm pakub, on ka miinuspool - värinatundlikkus ja kaal. Tamroni vanem mudel kaalub 1150 ja värinastabilisaatoriga variant 1470 grammi. Säriaja valimise rusikareegel on see, et säri võiks olla võrdne või kiirem kui objektiivi fookuskaugus. 50mm juures 1/50 sec, 100mm juures 1/100 sec ja 200 mm-ga pildistades 1/200 sec.

Tamroni kõige vanema mudeliga panin südamerahuks ikka 1/250 sec või kiirema säriaja, sest aeglasemaga pildistades sattus päris palju uduseid võtteid ka sekka. Värinastabilisaatoriga objektiiv lubab küll kirjade järgi kasutada kuni 4 stoppi pikemat säriaega, kuid kindluse mõttes panen ma ka temaga pildistades ikka 1/200 sec säriaja. Stabilisaator küll lihtsustab pildistamist, kuid ei ole mingi võluvits. Kui valgusolud on kehvad, siis tõepoolest saab temaga pildistades ka pikema säriga teravaid pilte, kuid ise ei tohi sel ajal rapsida.

Pikemate säriaegadega pildistades on hea seista sirgelt kahe jalaga tugevalt maha toetades, et keha statiivina töötaks. Kui võimalik, siis veel õlga või küünarnukki seina vastu toetada. Päästikule vajutamise ajal mitte lobiseda ja hingeldada - sedasi suurendad teravate piltide saamise protsenti tunduvalt :)

Mina ei kujutaks oma fotoelu enam ilma teleobjektiivita ettegi ja kõigil välipildistamistel on 70-200 mm objektiiv alati kindlasti kaasas. Tamronil on hiljuti välja tulnud lisaks selles postituses mainitutele veel ka uuendatud stabilisaatoriga mudel Tamron SP 70-200mm f/2.8 Di VC USD G2, nii et nende valikus on hetkel lausa kolm erinevas hinnaklassis teleobjektiivi. Uuemad Canoni ja Nikoni keermele, kuid vanemad ka Sony ja Pentaxi kaamerate ette sobivad. Tutvu kogu valikuga SIIN.

Tuesday, February 6, 2018

Margit Salk ja pisut romantikat

Margit Salk on värskelt valmis saanud romantilise ja naiseliku pluuside kollektsiooni ning minul oli rõõm see pildile püüda.

Fotograaf:  Penelope Russak
Pluusid: Margit Salk
MUAH: Marre Naissoo
Modell: Grete Adler











Tuesday, January 16, 2018

Kodused fotosessioonid

Lastest meeleolukate fotode tegemiseks ei pea kuhugi erilisse kohta vägevaid taustu otsima minema. Oma kodus või aias on neid armsad tegelasi ja nende ülemeelikuid ilmed kõige hõlpsam pildile püüda :) Tõestus on olemas minu enda nelja tütre näol: