Ma olen fotograafiaga tegelenud juba 15 aastat ja selle aja jooksul omanud mitmeid erinevaid Nikoni ja Canoni peegelkaameraid. Viimased aastad pildistasin Canon 5D mark IVga ja olin selle kaameraga igati rahul. Üha enam hakkasid aga fotograafidest sõbrad silmade särades rääkima oma hübriidkaameratest, mis on nende fotoelu oluliselt mugavamaks ja pildid teravamaks teinud, nii et uudishimu ei andnud lõpuks enam asu ja leidsin end üha sagedamini hübriidkaamera peale mõtlemast.
Lükkasin ostu pikalt edasi seetõttu, et kartsin, et mu vanad objektiivid ei tööta hübriidi ees sama hästi ja olen lõpuks sunnitud ka kogu objektiivide pargi välja vahetama ning nii suureks väljaminekuks ma valmis polnud. Peale seda, kui olin aga internetist palju erinevaid artikleid lugenud, mis mõjusid julgustavalt ja kinnitasid, et peegelkaamera objektiivid töötavad koos adapteriga hübriidkaamera ees sama hästi, said lõpuks kahtlused hajutatud ja elu esimene hübriidkaamera, Canon R6, koju toodud. Selles postituses panen kirja oma mõtted, mis esimese 2 kuu jooksul hübriidkaamerat kasutades on tekkinud. Kui oled ka hübriidist unistamas, siis ehk aitavad need otsust langetada.
Kaamerat esimest korda kätte võttes tundus see mõnusalt kerge. (Kere kaalub 680 grammi). Olin enne harjunud pildistama Canon 5D mark IV kaameraga, mille kaal on 860 grammi ja varem oli mul Canon 1D mark IV, mis kaalus kopsakad 1390 grammi, nii et hübriid tundus mulle nende kõrval paras sulgkaallane.
Fotoka kerge kaal rõõmustab nii töö- kui ka eraelus. Peegelkaamerat võtsin tema raskuse tõttu harva perereisidele ja -üritustele kaasa, sest see lihtsalt ei mahtunud mulle käekotti ja suurt fotokotti ei hakanud lastega ringi liikudes kaasa võtma. Nii ongi mu reisi- ja igapäevased elu-olu pildid perest enamasti telefoniga tehtud. Väiksem-kergem hübriidkaamera on aga märksa mugavam kaasa võtta ja mahub käekotti, nii et nüüd jõuavad ka kodualbumisse ikka päris kaameraga tehtud pildid mitte telefoniklõpsud.
Mingit ümberharjumise aega mul R6-ga ei vaja ei olnud. Nupud on kõik loogilises kohas ja juba esimesel pildistamisel leidsin kõik kiiresti üles. Ei olnud vajadust manuaalis näpuga järge ajada et seadete muutmine selgeks saada. Kõik läks lihtsalt ja loogiliselt.
Piltide teravusega olin ma juba vana kaameraga rahul ning ei lootnud, et teravus uue kere tõttu paraneks, seega üllatusin väga positiivselt, kui selgus, et mu vanad objektiivid teevad uue kaamera ees hoopis teravamat pilti. Kui enne oli pilt ka terav, siis R6 ees on mu vanad objektiivid lausa superteravad. Kui ma varem ei saanud aru, mida fotograafid mõtlesid "liiga terava" pildi all, siis nüüd uue kaamera pilti vaadates tundub teinekord endalegi, et pilt on "liiga terav", ehk siis inimeste nahatekstuur on ülidetailselt välja joonistunud ja mõne lähiportree puhul on see häirinud, sest kes see ikka oma poore või kortse nii täpselt jäädvustada tahab.
R6 näotuvastus viib pilditegemise lihtsuse täiesti uuele tasemele. Kaamera tuvastab pildil inimeste näod/silmad väga kiirelt ja täpselt ning teravus hüppab ise silmale. Ei pea käsitsi teravustamispunkti sättima nagu peegelkaameraga. Ebateravaid pilte selle kaameraga praktiliselt ei tule. Jooksvaid lapsi-loomi pildistades vahepeal muidugi juhtub ka uduseid sisse, aga üleüldiselt on ebateravate piltide hulk ikka rõõmustavalt väike.
Kui varem andsin kaamera kellegi teise kätte, et ta ka minust pilti teeks, siis sageli sain tulemuseks täiesti udused pildid, sest peegelkaameravõõrad inimesed lihtsalt ei saanud aru, kuidas teravuspunkti sättimine käib. R6 näotuvastusega saab terava pildi tegemisega isegi laps hakkama, sest teravus hüppab ise näo peale. Ja kaamera suudab teravustada terve kaadri ulatuses, nii et ei pea enam peale teravustamist ümber kadreerima.
Näotuvastus töötab hästi ka rasketes oludes - näiteks hämaras või vastu valgust pildistades. Ja kui kaamera vahest jääbki hätta, saab vastu ekraani näpuga toksates talle teada anda, kus fookus olema peab ning siis leiab kaamera teravuse kohe üles.
Armastan madalat võttenurka ja käisin pildistamas "töötunkedes", ehk siis mittekortsuvates tumedates riietes, millega võis julgelt maha istuda või kõhuli maha heita. Uue kaameraga saab madalat võttenurka võtta ilma pikali viskamata, sest ekraani saab igas suunas välja keerata ja näed, mis kaadrisse jääb. Väljakeeratav ekraan annab võimaluse kasutada kõrget võttenurka ilma redeli või kasti otsa ronimata, mis võimaldab teha ühes võttepaigas väga erineva nurga alt pilte.
Huvitav on see, et ma ei kasuta enam nii palju oma vana lemmikobjektiivi (Tamron 70-200 mm F 2,8) ning selle on välja vahetanud 50 mm ja 85 mm objektiivid. Kerge hübriidkaamera ees tundub teleobjektiiv lihtsalt liiga raske ning raskuskese kuidagi vales kohas, nii et mulle ei meeldi uut kaamerat koos telega käes hoida. Vana kaameraga, mida hoidsin näo ees, olid pildistamise ajal küünarnukid tugevalt vastu keha surutud ja keha töötas tänu sellele statiivina. Seetõttu suutsin ka pika toruga väga kiireid säriaegu kasutada ja pildid tulid (enamasti) teravad. Uut kaamerat hoian aga näost kaugemal, sest vaatan LCD ekraanil olevat pilti ja teleobjektiiviga pildistades on seda seetõttu ebamugavam hoida. Pikk ja raske toru hakkab kerge kaamera ees allapoole kiskuma ja muutub uue kehaasendi tõttu rohkem värinatundlikus. Nii et olgugi, et ebateravate piltide arv on R6 ees ka telega pildistades rõõmustavalt madal, siis on see siiski suurem kui näiteks 85mm või 50mm objektiiviga pildistades (millega praktiliselt ei tulegi ebateravaid pilte), nii et minu uued lemmikobjektiivid on peale hübriidile üleminekut hoopis Canoni 50 mm F1,2 ja Sigma ART seeria 85 mm F1,4.
Veel üks eluline tähelepanek mis rõõmustab ilmselt rohkem teisi naisfotograafe - peegelkaamerat vastu nägu hoides sai kaamera jumestuskreemiga kokku ning pildistamine ajas mõnikord ripsmetuši laiali. Hübriidkaameraga pildistades neid muresid ei ole.
Ühtegi miinust mul hübriidkaamera juures välja tuua ei ole. Olen sellega praeguseks pildistanud kaks kuud ja kaameraga rohkem kui rahul. Peegelkaamerast ei tunne üldse puudust ning julgen Canon R6 kaamerat väga soojalt ka teistele fotograafidele soovitada.
Allpool mõned pildid, mille ma Canon R6ga teinud olen:
